Eri vanuse suurimad nägemisprobleemid
Kas su laps kurdab, et silmad väsivad pärast pikemat arvutis olemist? Või oled ise märganud, et nägemine pole enam nii selge kui varem? Tõde on see, et nägemisega seotud mured võivad tekkida igas vanuses. Iga eluetapp toob kaasa oma väljakutsed, kuid enamik neist on varakult märgates ennetatavad või lahendatavad. Just seetõttu on oluline mõista, kuidas nägemine elu jooksul muutub ja mida saad sina ise teha, et enda ja oma lähedaste silmade eest hoolitseda.Väikelapseiga - kriitiline aeg nägemise arengus
Väikelapse nägemise areng on eriti tundlik periood. Kõige suuremad nägemist takistavad probleemid sel ajal on kasvajad, hallkae ehk katarakt ning nn laisk silm (amblüoopia) ja kõõritamine (strabism). Oluline on teada, et lapse sünnihetkel pole nägemismeel veel täielikult välja arenenud, eriti tähtis on 2.-3. elukuu. Sellel ajal vajab silmapõhi palju valgust, et nägemine saaks normaalselt areneda. Kui valgus ei jõua silmapõhja korralikult, võib see takistada vastavate ajurakkude arengut ja põhjustada amblüoopiat. Õnneks on amblüoopia ravitav, sageli piisab õigete prillide kandmisest või oklusioonravist, kus paremini nägev silm kaetakse ajutiselt kinni. Kõige olulisem on siiski amblüoopia põhjuse kiire tuvastamine ja kõrvaldamine.
Eel-ja kooliiga
Kas oled märganud, et su laps hoiab raamatut või telefoni silmadele väga lähedal? See võib olla märk müoopiast ehk lühinägelikkusest, mis on tänapäeval muutunud ülemaailmseks mureks. Teadusuuringud näitavad murettekitavat trend, aastaks 2050 võib pool Ida-Euroopa elanikkonnast vajada miinusprille. Aasias on olukord veelgi tõsisem.
Miinusprillide kandjatel on suurem risk haigestuda tõsistesse silmahaigustesse nagu glaukoom, võrkkesta rebendid ja müoopiline maakuli degeneratsioon. Soovitan sul kindlasti jälgida lapse nägemist ja võtta kasutusele ennetavad meetmed. Üks lihtsamaid viise on tagada, et su laps veedaks iga päev vähemalt kaks tundi õues. Teadusuuringud kinnitavad, et see võib müoopia progressiooni aeglustada või isegi peatada.
Teismeiga
Paljud meie teismelised kliendid on rääkinud, et nende silmad väsivad arvutitööd tehes või nutiseadet kasutades. Tänapäeva digimaailmas on see üha sagedasem probleem, eriti noortel. Nutiseadmete pidev kasutamine võib põhjustada silmalihaste nõrkust, mis omakorda tekitab ebamugavustunnet ja väsimust.
Silmade töö lähedal asuvate objektide vaatamisel on keeruline protsess, mis hõlmab kahte olulist mehhanismi. Akommodatsioon võimaldab silmal fookust muuta, samas kui konvergents aitab silmadel kokkupoole pöörduda. Kui need mehhanismid ei tööta optimaalselt, võivad tekkida mitmesugused ebameeldivad sümptomid: peavalud, silmade väsimus, udune nägemine nii lähedale kui kaugele, keskendumisraskused ja silmade punetus. Eriti murettekitav on see, et akommodatsiooni- ja konvergentsiprobleemid võivad lastel soodustada müoopia ehk lühinägelikkuse süvenemist.
Silmade tervise hoidmine vanemas eas
Täiskasvanutel hakkab 40. eluaastast silmalääts hägustuma ehk kujunema katarakt. See tähendab, et ühe tugevusega prillid ei pruugi enam piisavalt head nägemist tagada ning võid vajada progresseeruvaid prille.
Samuti tasub teada, et 40ndates eluaastates suureneb risk mitmete silmahaiguste tekkeks. Kaks levinumat on glaukoom ja maakula degeneratsioon. Glaukoom on silmanärvi kahjustus, mis tekib tavaliselt kõrge silma siserõhu tõttu ja põhjustab vaatevälja ahenemist. Maakula degeneratsioon mõjutab aga kollatähni, halvendades tsentraalset nägemist.
Pärast 50. eluaastat tuleks kindlasti käia igal aastal silmaarsti juures kontrollis. Ära unusta ka päikeseprillide kandmist - need on olulised nii suvel kui talvel. Isegi pilves ilmaga jõuab UVA- ja UVB-kiirgus sinu silmadeni. Silmade kaitsmine on oluline igas eas, isegi kui sa veel prille ei vaja.
Hoolitse kogu pere silmade eest – igas vanuses
Silmade tervis on osa üldisest heaolust. Väikelapse esimene nägemiskontroll võiks toimuda juba 3-aastaselt. Kui laps kannab prille, on igaaastane kontroll väga oluline, nii saame jälgida miinuse süvenemist ja vajadusel pidurdada selle arengut.
Arvutitöö tegijatele soovitame 20/20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundiks kaugusesse. Kuiva silma vältimiseks pilguta teadlikult tihedamini – umbes 15–20 korda minutis.
Pärast 40. eluaastat muutub silmakontroll veelgi olulisemaks. Tasub külastada nii optometristi kui ka silmaarsti. Ning ära unusta – päikese eest vajavad kaitset silmad igas vanuses!
Broneeri aeg nägemiskontrolli juba täna – nii hoolitsed nii enda kui lähedaste silmade tervise eest. Ootame sind rõõmuga!